Ja edasi läks nii

Olime lennujaamas. Leidsime vaba käru (siin peab kärude eest viis taala välja käima - röövimine!) Kasutasime seda ja olime õnnelikud.

Kuidas kuhugi edasi jõuda?

Kuhu me jõuda tahame?

Kuidas me selle välja suudaks mõelda?

Mmmmmmmm.

No lähme seisame sinna bussipeatusesse. Teeme natuke statistikat selle kohta, kuhu enamus inimesi lähevad. Aega ju on.

Tuleb buss, järjekorras umbes miljones. "Backpacker's Paradise" - jou, see läheb! Bussijuhi küsimusele "Where you goin' to?" vastasime sama küsimusega. Ja läksime kaasa. Leidsime end getost.
Ei, tegelikult hostel ise oli väga kift. Paras hipimaailm, meile meeldis. Samas kui järgmisel päeval jalutama hakkasime, läks umbes tunnike, kui esimest valget inimest nägime. Läks veel umbes tund ja pool kui otsustasime, et suhtleme selle keskealise musta mamaga, kes meie kõrval oma uhke läikiva auto kinni pidas ning ütles: "You girls are looooost!" Naine viis meid õigele rajale tagasi ning manitses, et selles piirkonnas me küll üksi seiklema ei peaks. Selge see. Enam ei julgegi.

Pärast pikka seiklemist jõudsime lõpuks Santa Monicasse, kus käisime nii ühtesid kui teisi tänavaid pidi, uurisime ühtesid ja teisi poode, maju, toidukohti, mida iganes. Saime ka teistega (Geidi, Merit, Eike, Ragne) kokku ja veendusime, et nad on pärast nädalat ikka veel elus.

Mõtlesime, et tagasi geto poole hakkame liikuma juba varakult, et mitte pimeda kätte jääda. Kuidas see lõppes? Jäime pimeda kätte. Tundus lihtsalt nii ahvatlev liikuda bussipeatuste poole läbi Venice-i ranna, uurida boardwalki ja vaadata... ehh... huvitavaid inimesi. Lõpuks vaatasime peale inimeste ka kaarti ja avastasime, et oleme jälle liiga kaugel. Siiski, jõudsime lõpuks bussile, sõitsime vähemalt tänavale, kus oskasime orienteeruda ning selle asemel, et ka teist bussi oodata, hakkasime jälle kõndima. Natuke idiootne, kui sellele tagant järele mõelda, aga meid ei heidutanud. Kõige heledamad elusolendid sel teel peale meie endi olid hallid hiired.

Korterite otsimine ei andnud jälle tulemusi. Sama lugu ka järgmise õhtu hostelitega, sest kaua me ikka getos passida tahame?